Dát raporta vulggii beroštumis ahte ovttas Sámi Árbediehttiiguin dutkagoahtit vejolašvuođaid ja molssaeavttuid plastihkkageavaheapmái ja nuoskkideapmái, mii muhtumin lea váttisvuohtan. Miessemánus 2019`s mii galledeimmet gávcci Sámi Árbediehtti davvin Norggas ja ovtta Ruoŧas. Jurdda lei geavahit plastihka vuolggasadjin ságastallamii golaheami birra, ja guorahallat Árbevirolaš Máhtu ja ođđa fuomášumiid mat sáhttet boahtit plastihka sadjái ja veahkehit unnidit plastihkkageavaheami ja nuoskkideami. Muhto, dát ságastallamat loktejedje beliid mat eai leat nu olu digaštallojuvvon almmolašvuođas, nammalassi mo dat váikkuha olbmuid dáidduide ieža duddjot buktagiid, go lea nu álki gávdnat plastihkkadávviriid juohkelágan atnui, ja mo váikkuha olbmuid áddejupmái ekologalaš proseassaide ja luondduriggodagaide, ja vel olbmuid oktavuhtii birrasiin. Eamiálbmogiid máilmmioainnut leat earáláganat go oarjemáilmmi áddejumit, mii dávjá čilge ahte luondu lea sirrejuvvon olbmuin. Eamiálbmotáddejumit ges leat máŋggabealagat ja čilgejit olbmo buresveadjima ja identitehta oktiigullevažžan luondduin, sihke ovddasvástádusaid, vuoigatvuođaid ja árbevieruid bokte mat gullet luondduávkkástallamii. Sámi servodagas lea máilmmioaidnu ahte “rájit gaskkal luonddu ja kultuvrra, olbmo ja eará sivdnádusaid, leat olles áiggi rievddadeamen”. (Kuokkanen 2007, p. xix). Plastihkkabuktagiid jođánis lassáneapmi lea váikkuhan eamiálbmogiid árvvuide, jáhkuide ja kultuvrii, muhto dát váikkuhusat eai leat olu fuomášahttojuvvon eiseválddiid dahje dutkanbirrasiid bealis. Dán dáfus de váilu dehálaš jietna go geahččalit áddet plastihka ovdamuniid ja hatti ja go viggat gávdnat čovdosiid plastihkkanuoskkideapmái mii lassána.